Nakkushaigused

Ülle Parm, Viia Parv

nakkushai.gif (27455 bytes)

formaat: 13 x 20,5 cm
lk. arv: 228
pehmete kaantega
isbn 9985-9437-0-8

Sisukord:

EESSÕNA
NAKKUSHAIGUSTE ÜLDOSA
Ülevaade nakkushaiguste tekitajatest ja nende olulisematest omadustest
Infektsioon ja nakkus
Nakkushaiguste erinevus somaatilistest haigustest
Organismi vastupanuvõime mikroorganismidele
Nakkuse sissepääsuväratid ja levikuteed organismis
Nakkuse liigid
Nakkushaiguste olulisemad sümptomid
Tähtsamad nakkushaiguste diagnoosimise meetodid
Nakkushaiguste ravi põhimõtted
Nakkushaiguste epidemioloogia
Nakkushaiguste profülaktika
Nakkushaiguste epidemioloogiline klassifikatsioon
NAKKUSHAIGUSTE ÜLDOSA KORDAMISKÜSIMUSED
NAKKUSHAIGUSTE ERIOSA
Sooleinfektsioonid
Toidunakkused
Tingimisi patogeensete mikroorganismide poolt põhjustatud toidutoksikoinfektsioonid
Stafülokokkide ja streptokokkide poolt põhjustatud toidutoksikoinfektsioonid
Clostridium perfringens, Proteus vulgaris, Pseudomonas aeruginosa, Streptococcus faecalis
Botulism – Botulismus
Shigelloos ehk düsenteeria – Shigellosis seu dysenteria
Salmonellade poolt põhjustatud haigused
Kõhutüüfus – Typhus abdominalis
Paratüüfused A ja B
Teised salmonelloosid
Koolera – Cholera
Escherichia coli (E. coli)
poolt põhjustatud diarröad ehk esherihhioosid – Escherichiosis
Viirusdiarröad
Leptospitoos – Leptospirosis
Brutselloos – Brucellosis
Toksoplasmoos – Toxoplasmosis
SOOLEINFEKTSIOONIDE KORDAMISKÜSIMUSED
Viirushepatiidid (A, B, C, D, E)
HEPATIITIDE KORDAMISKÜSIMUSED
Piisknakkused
Gripp – Influenza
Paragripp - Parainfluenza
Adenoviirusinfektsioon
Respiratoor-süntsütsiaalne (RS) viirusinfektsioon
Rinoviirusinfektsioon
Enteroviirusinfektsioonid
Herpesviirus-infektsioonid. Lihtohatis ehk Herpes simplex infektsioon
Vöötohatis ehk Herpes zoster infektsioon
Difteeria – Diphtheria
Sarlakid – Scarlatina
Leetrid – Morbilli
Tuulerõuged – Varicella
Punetised – Rubeola
Meningokokiline infektsioon
Tuberkuloos – Tuberculosis
PIISKNAKKUSTE KORDAMISKÜSIMUSED
Transmissiivsed nakkused
Malaaria – Malaria
Puukentsefaliit – Encephalitis acarina
Puukborrelioos ehk Lyme`i tõbi
Katk – Pestis
Siberi katk - Anthrax
TRANSMISSIIVSETE INFEKTSIOONIDE KORDAMISKÜSIMUSED
Haava- ja kontaktnakkused
Marutaud ehk marutõbi – Lyssa, Rabies, Hydrophobia
Teetanus ehk kangestuskramptõbi – Tetanus
HIV-infektsioon ja AIDS
HAAVA- JA KONTAKTNAKKUSTE KORDAMISKÜSIMUSED
Helmintiaasid
HELMINTIAASIDE ÜLDISELOOMUSTUS
SOOLESTIKU ÜMARUSSHAIGUSED
Askariaas ehk solgetõbi – Ascariasis
Trihhuriaas (trihhuroos, trihhotsefaloos)
ehk piuglastõbi – Trichuriasis (Trichocephalosis)
Enterobiaas ehk naaskelsabatõbi – Enterobiasis
SOOLESTIKU PAELUSSID
Difüllobotriaas ehk laiusstõbi – Diphyllobothriasis
Teniaas (teniarünhoos) ehk nudipaelusstõbi – Taeniasis (Taeniarynchosis)
Teniaas ehk nookpaelusstõbi – Taeniasis
Hümenolepiaas ehk kääbuspaelusstõbi – Hymenolepiasis
KUDEDE ÜMARUSSID
Trihhiaas (trihhinoos, trihhinelloos) ehk keeritusstõbi – Trichiasis (Trichinellosis)
KUDEDE PAELUSSID
Ehhinokokkoos ehk põistangtõbi – Echinococcosis
HELMINTIAASIDE KORDAMISKÜSIMUSED
SOOVITATAVAD TEEMAD PRAKTIKUMIDES JA SEMINARIDES KÄSITLEMISEKS
ISOLATSIOONIPRINTSIIBID JA NENDE RAKENDAMINE
TERVISEKAITSE INSPEKTSIOON JA TERVISEKAITSETALITUSED
NAKKUSHAIGUSTE REGISTREERIMISE KORD
IMMUUNPROFÜLAKTIKA JA IMMUUNRAVI
Immuunpreparaatide säilitamise ja hävitamise kord
Immuunprofülaktika riiklik programm nakkushaiguste vältimiseks aastatel 2001 – 2005
MATERJALI VÕTMINE MIKROBIOLOOGILISTEKS UURINGUTEKS
Materjali võtmine ja saatmine uuringuteks aeroobsete mikroorganismide määramiseks
Materjali võtmine ja saatmine uuringuteks anaeroobsete mikroorganismide määramiseks
Materjali võtmine ja saatmine viroloogilisteks uuringuteks
Materjali võtmine immunoloogilisteks (seroloogilisteks) uuringuteks
Materjali võtmine helmintiaaside diagnoosimiseks
SOOLEINFEKTSIOONIGA HAIGE SAGEDASEMAD VAEVUSED JA ÕENDUSPROBLEEMID
SAGEDASEMAD VAEVUSED JA ÕENDUSPROBLEEMID VIIRUSHEPATIITIDE KORRAL
HINGAMISTEEDE INFEKTSIOONIGA HAIGE SAGEDASEMAD VAEVUSED JA ÕENDUSPROBLEEMID
HIV-INFEKTSIOONIGA PATSIENDI SAGEDASEMAD VAEVUSED JA PROBLEEMID JA ÕENDUSE ISEÄRASUSED
SITUATSIOONÜLESANDED
KIRJANDUS
Lisa 1. Kokkuvõtlik tabel õppematerjalis käsitletud nakkushaiguste kohta

 

 

EESSÕNA

Nakkushaiguste massiline levik on inimkonna ajaloos põhjustanud miljonite inimeste enneaegse surma. Käesolevaks ajaks on tehtud tohutult suuri edusamme võitluses nende haigustega, eelkõige tänu saavutustele mikrobioloogias, vaktsinatsioonide, seroteraapia ning antimikroobsete preparaatide väljatöötamisele. Kuid sellele vaatamata on mitmete nakkushaiguste esinemissagedus jätkuvalt kõrge või suurenev. Eriti aktuaalseks on muutunud mõningad viirushaigused, näiteks HIV-infektsioon. Hiljuti on avastatud ka uued haigustekitajad – prioonid.

Ainult põhjalikud teadmised nakkushaiguste tekitajatest, levikust, sümptomitest ja profülaktikast ning nende teadmiste oskuslik rakendamine praktilistes situatsioonides võimaldab meditsiinitöötajatel töötada patsientidega heal tasemel, mõista infektsiooni leviku ohtusid ning vältida nakkushaiguste levikut. Enesestmõistetavalt peavad meedikud oskama ka ennast kaitsta, et mitte haigestuda.

Käesolev nakkushaiguste õpik on mõeldud eeskätt õppematerjaliks keskmeditsiinipersonali koolitamiseks ja selle koostamisel on arvestatud vastavaid õppekavasid, aga ka käesoleval ajal kehtivaid asjakohaseid seadusi. Kindlasti võivad seda kasutada ka kõik teemast huvitatud isikud teabe saamiseks.

Õppematerjalis on kolm suuremat peatükki: nakkushaiguste üldosa, nakkushaiguste eriosa ning teemad praktikumides ja seminarides käsitlemiseks. Üldosas antakse ülevaade nakkushaigustega seonduvatest mõistetest, nende diagnoosimise, ravi ja ennetamise põhimõtetest.

Nakkushaiguste eriosa jaotuse juures on aluseks võetud epidemioloogiline klassifikatsioon, st haigused on jaotatud selle järgi, milline on põhiline nakkuse ülekandmise viis. Siin käsitletakse soole-, respiratoorseid, transmissiivseid ning haava- ja kontaktnakkusi. Eraldi alapeatükk on hepatiitide kohta, kuna nende nakkushaiguste kliiniline pilt, diagnoosimise ja ravi põhimõtted on sarnased, aga põhiline erinevus on epidemioloogias. Kuues eriosa alapeatükk puudutab põhilisi ussparasiitide poolt põhjustatud haigusi ehk helmintiaase Eestis.

Iga haiguse juures antakse ülevaade haigustekitajast, nakkusallikatest, ülekande teedest, patogeneesist, haiguse kliinilisest pildist, diagnoosimise ja ravi ning ennetamise põhimõtetest.

Kolmandas peatükis esitatud teemad on seotud eelnevatega ja aitavad kinnistada eelpool õpitut või annavad teoreetilise aluse praktilisteks oskusteks. Siin antakse ülevaade nakkushaigusega patsiendi isolatsiooniprintsiipidest, tervisekaitsetalitluste tööst, nakkushaiguste registreerimise korrast, nende haiguste immuunprofülaktikast ja –ravist, materjali võtmisest mikrobioloogilisteks uuringuteks ning põhilistest õendusprobleemidest soole-, hingamisteede, HIV-infektsiooni ja viirushepatiitide korral. See peatükk lõpeb situatsioonülesannetega, mille lahendamise käigus on võimalik saada tagasisidet õpitu omandamise kohta. Kõik õppematerjalis käsitletud teemad lõpevad kordamisküsimustega.

Täname kõiki, kes olid abiks käesoleva õppematerjali koostamisel ning ootame selle kohta arvamusi, kriitilisi märkusi ja ettepanekuid

                                          Autorid

Back to Top

 

kirjastus@bookmill.ee    •   Õpetaja 9, 51003 Tartu   •   GSM 051 36 470